Chalmersi ülikool arendab oksaalhappe abil akude ringlussevõtu protsessi

Rootsi Chalmersi Tehnikaülikool teatas uuest meetodist elektriautode akude ringlussevõtuks. Protsess ei nõua kalleid ega kahjulikke kemikaale, kuna teadlased kasutasid oblikhapet, taimeriigis leiduvat orgaanilist hapet.
Ülikooli andmetel suudab protsess elektriautode akudest eraldada 100% alumiiniumist ja 98% liitiumist. See minimeerib ka väärtuslike toorainete, näiteks nikli, koobalti ja mangaani kadu.
Chalmersi ülikooli akude ringlussevõtu laboris üritas meeskond töödelda musta ainet, akudes leiduvate oluliste aktiivsete materjalide pulbrilist segu, oksaalhappes. Täpsemalt rääkisime Volvo elektriauto akust. Märkuses kirjeldatakse protsessi kui „kohvi keetmist“. Tegelikult on kõik palju keerulisem, sest selleks, et oksaalhappe protsess soovitud efekti annaks, on vaja täpselt valida temperatuur, kontsentratsioon ja kestus. Muide, oksaalhapet leidub sellistes taimedes nagu rabarber ja spinat.
„Seni pole keegi suutnud leida sobivaid tingimusi nii suure liitiumikoguse eraldamiseks oblikhappe abil ja kogu alumiiniumi eemaldamiseks. Kuna kõik patareid sisaldavad alumiiniumi, peame suutma selle eemaldada ilma teisi metalle kaotamata,“ ütleb ülikooli keemiaosakonna magistrant Leah Rouquette.
Praegu kasutatavates hüdrometallurgilistes protsessides lahustatakse raudühendid anorgaanilistes hapetes. Seejärel eemaldatakse lisandid, näiteks alumiinium ja vask, ning vastavalt eraldatakse aktiivsed materjalid, näiteks koobalt, nikkel, mangaan ja liitium.
Rootsi teadlased märgivad aga, et isegi väikesed kogused järelejäänud alumiiniumi ja vase puhastamiseks vajavad mitut puhastamisetappi ning iga etapp protsessis võib põhjustada liitiumi kadu. Uue meetodi abil pöörasid teadlased järjekorra ümber ja redutseerisid kõigepealt liitiumi ja alumiiniumi. See võimaldab neil vähendada uute akude valmistamiseks vajalike väärismetallide raiskamist.
Järgmist sammu võib võrrelda ka kohvi valmistamisega: kuigi alumiinium ja liitium on vedelikus, jäävad ülejäänud metallid „tahkesse“ ainesse. Selle protsessi järgmine samm on alumiiniumi ja liitiumi eraldamine. „Kuna neil metallidel on väga erinevad omadused, ei arva me, et neid on keeruline eraldada. Meie meetod on paljutõotav uus viis akude ringlussevõtuks, mida tasub kindlasti edasi uurida,“ ütles Rouquette.
„Me vajame anorgaanilistele kemikaalidele alternatiive. Üks suurimaid kitsaskohti tänapäeva protsessides on jääkmaterjalide, näiteks alumiiniumi, eemaldamine. See on uuenduslik lähenemisviis, mis pakub jäätmekäitlustööstusele uusi alternatiive ja aitab lahendada probleeme, mis pidurdavad kasvu,“ ütles osakonna professor Martina Petranikova. Ta lisas aga, et meetod vajab edasist uurimist: „Kuna seda meetodit saab laiendada, loodame, et seda saab tööstuses lähiaastatel kasutada.“
Alates 2011. aastast oleme kajastanud elektriautode arendust ajakirjandusliku kire ja asjatundlikkusega. Valdkonna juhtiva erialameediana pakume kõrgeima kvaliteediga ja põhjalikku sündmuste kajastust, olles selle tehnoloogia kiire arengu keskseks platvormiks. Sisaldab uudiseid, taustainfot, sõidureportaaže, intervjuusid, videoid ja reklaammaterjali.


Postituse aeg: 09.11.2023