Sipelghape on üks olulisemaid polüesterkiudude tootmise tooraineid. Polüesterkiudude tootmisel saab sipelghapet kasutada katalüsaatori või regulaatorina, et aidata kontrollida polümerisatsioonireaktsiooni kiirust ja toote omadusi. See võib soodustada esterdamisreaktsiooni ning parandada polüesterkiudude kvaliteeti ja tootlikkust. Näiteks polüesterkiudude tootmisel võib sipelghape reageerida tereftaalhappe ja etüleenglükooliga, moodustades polüetüleentereftalaadi (PET), mis on polüesterkiud, millel on kõrge tugevus, kulumiskindlus ja hea kuju säilitamine ning mida kasutatakse laialdaselt rõivastes, kodutekstiilides ja tööstuslikes kangastes.
2. Nahatöötlemine
Nahatööstuses on sipelghape levinud parkimisaine. See suudab ristseostuda naha kollageeniga, muutes naha paindlikumaks, veekindlamaks ja vastupidavamaks. Lisaks saab sipelghapet kasutada naha neutraliseerimisel, pehmendamisel ja värvimisel. Neutraliseerimisprotsessi käigus neutraliseerib sipelghape naha pinnal olevaid aluselisi aineid, muutes naha pinna neutraalseks ja luues head tingimused järgnevateks töötlemisetappideks. Pehmendamise käigus tungib sipelghape naha sisse, vabastab nahakiud ja parandab naha pehmust.
3. Metallpinna töötlemine
Sipelghappel on olulisi rakendusi ka metallpindade töötlemise valdkonnas. Seda saab kasutada happelise pesuvahendina oksüdeerunud naha, rooste ja mustuse eemaldamiseks metallpindadelt. Näiteks teraspindade töötlemisel võib sipelghappe lahus keemiliselt reageerida terase pinnal oleva roostega (mille peamine komponent on raudoksiid), tekitades lahustuvaid rauaioone ja süsinikdioksiidi, eemaldades seeläbi rooste. Lisaks saab sipelghapet kasutada ka metallide passiivistamiseks. Moodustades metallpinnale tiheda oksiidikihi, saab sipelghape vältida metalli edasist oksüdeerumist ja korrosiooni.
Teiseks, põllumajanduslikud rakendused
1. Söödalisandid
Loomakasvatuses kasutatakse sipelghapet sageli söödalisandina. See võib vähendada sööda pH-väärtust, pärssida kahjulike mikroorganismide kasvu söödas ja pikendada sööda säilivusaega. Näiteks sipelghappe lisamine mäletsejaliste (nt veiste ja lammaste) söödale võib parandada sööda maitsvust ning suurendada loomade sööda tarbimist ja seeditavust. Lisaks võib sipelghape reguleerida ka loomade soolestiku happe-aluse tasakaalu, soodustada kasulike mikroorganismide kasvu ja pärssida kahjulike mikroorganismide paljunemist, parandades seeläbi loomade tervist ja tootmistulemusi.
2. Pestitsiidide vaheühendid
Sipelghapet saab kasutada ka pestitsiidide vaheühendina mitmesuguste pestitsiidide sünteesil. Näiteks teatud fosfororgaaniliste pestitsiidide sünteesiprotsessis on toorainena vaja kasutada sipelghapet. Nendel pestitsiididel on tõhus insektitsiidne, bakteritsiidne ja herbitsiidne toime, mis aitab tõhusalt kaitsta põllukultuure kahjurite ja haiguste eest ning parandada saagikust ja kvaliteeti.
Kolmandaks, meditsiini ja toidu valdkond
1. Farmaatsiavahetooted
Farmaatsiatööstuses saab sipelghapet kasutada mitmesuguste ravimite sünteesimiseks. Näiteks teatud antibiootikumide, vitamiinide ja hormoonide sünteesimiseks on vaja sipelghapet toorainena. Lisaks saab sipelghapet kasutada ravimite rafineerimis- ja puhastamisprotsessis. Seda saab kasutada lahusti või konditsioneerina, et aidata ravimitest lisandeid eemaldada ning parandada nende puhtust ja kvaliteeti.
2. Toidulisandid
Toiduainetööstuses saab sipelghapet kasutada säilitusainena ja hapestajana. See võib pärssida mikroorganismide kasvu toidus ja pikendada toidu säilivusaega. Näiteks õige koguse sipelghappe lisamine toitudele, nagu joogid, kastmed ja moosid, võib vältida toidu riknemist ja riknemist. Lisaks võib sipelghape anda toidule teatud hapukust ning parandada toidu maitset ja aroomi.
IV. Muud rakendused
1. Orgaaniline süntees
Sipelghape on orgaanilise sünteesi oluline tooraine. Seda saab kasutada mitmesuguste orgaaniliste ühendite, näiteks estrite, amiidide ja nitriilide sünteesimiseks. Näiteks esterdamisreaktsiooni kaudu võib sipelghape reageerida alkoholiühenditega, moodustades esterühendeid, mida kasutatakse laialdaselt vürtsides, katetes, plastides ja muudes valdkondades.
2. Aku elektrolüüt
Sipelghapet saab kasutada ka aku elektrolüütide komponendina. Mõnedes kütuseelementides ja liitiumioonakudes saab sipelghapet kasutada prootonidoonorina, et osaleda elektrokeemilistes reaktsioonides ning parandada aku jõudlust ja efektiivsust.
Kokkuvõtteks võib öelda, et sipelghappel kui multifunktsionaalsel kemikaalil on lai valik rakendusi paljudes valdkondades. Teaduse ja tehnoloogia pideva arengu ning uute rakenduste pideva arendamisega eeldatakse, et turunõudlus sipelghappe järele kasvab veelgi.